Rehvide märgistused EL-is

Euroopa rehvimärgistus

Euroopa Komisjoni määrus 1222/2009 nõuab, et kõikidel rehvidel*, mis on toodetud pärast juunit 2012 ja mida müüakse EL-is alates novembrist 2012, oleks spetsiaalse märgisega kleebis või seda märgist näidatakse ostjale rehvide müümisel.

EL-i rehvide uut märgistust võite näha vasakul. See sarnaneb laialt kasutatud märgistustele, mida kasutatakse majapidamisseadmete, nt pesumasinate ja nõudepesumasinate, märgistamisel.

Täpsem info EL-i rehvide uue märgistuse tingimuste kohta ja korduma kippuvad küsimused on saadaval Euroopa Rehvi- ja Kummitootjate Liidu (ETRMA) kodulehel.
 


Rehvide ühtne märgistus, mis viiakse EL-is sisse 2012. aastal, annab infot kolme rehvi kirjeldava omaduse kohta: märghaardumine, kütusesäästlikkus ja väline veeremismüra.


MÄRGHAARDUMINE 

Rehvide kõige tähtsam ülesanne on tagada ohutus kõikides tingimustes. Märja teega haardumine on üks tähtsamaimatest rehvi kvaliteedi näitajatest.

Ometi ei tähenda parem teega haardumine alati madalamat veeretakistust ja nende saavutamine nõuab tavaliselt järeleandmist kvaliteedis. Tänu uuele EL-i rehvide märgistamise määrusele võivad ostjad valida endale sobivaima variandi.

Märgistus koosneb seitsmest klassist, kus märgisega A tähistatud rehvidel on kõige parem haardumine ja märgisega G tähistatud rehvid haarduvad kõige kehvemini.

KÜTUSESÄÄSTLIKKUS

Üks jõududest, mis mõjutab mootorsõidukite kütusekulu, on rehvide veeretakistus.

Veeretakistus tekib, sest rehv deformeerub pööreldes ja nii eraldub soojusenergia. Mida suurem on deformatsioon, seda suurem on rehvi veeretakistus ja seda rohkem läheb sõiduki liikumiseks vaja kütust. Teisisõnu tähendab rehvi madalam veeretakistus väiksemat kütusekulu, mistõttu tekib sõitmisel ka vähem heitgaase, sealhulgas süsihappegaasi.

EL-i rehvide uus märgistus näitab rehvi veeretakistust :märgis A tähendab, et kütusesäästlikkus on kõige kõrgem ja märgis G, et see on kõige madalam. Must nool (sellel juhul märgis B juures) skaala kõrval tähistab toote sooritust.

VÄLISMÜRA
 
Liiklusmüra on väga tähtis keskkonnanäitaja. Selle määramisel võetakse arvesse järgmiseid kriteeriumeid:

• liiklusintensiivsus;
• sõidustiil;
• rehvide ja tee koostoime.

Välismüra tasemed on jagatud kolme kategooriasse ja neid mõõdetakse detsibellides (dB), võrdluses Euroopa rehvide välismüra uute tasemetega, mis viiakse sisse 2016. aastaks.
1 must helilaine = 3 dB väiksem kui Euroopa kõige rangem tase tulevikus.
2 musta helilainet = vastab Euroopas tulevikus kehtestatavale tasemele.
3 musta helilainet = vastab praegusele Euroopa tasemele.

Uue määruse eesmärk on suurendada autotranspordi ohutust, keskkonna- ja majanduslikku säästlikkust, julgustades valima ohutuid, kütusesäästlikke ja madala müratasemega rehve.
Nii on välja töötatud raamistik, mis tagab kooskõlastatud info rehvide parameetrite kohta igas valdkonnas.

See info on klientidele alati saadaval reklaammaterjalides, sealhulgas tootjate kodulehtedel internetis. Mõned rehvid ei kuulu sellesse valikusse, näiteks protekteeritud, tööstus- ja võistlusrehvid.

Suurendades kütusesäästlike rehvide kasutamist, loodetakse, et CO2-heitmete kogus väheneb kuni 4 miljonit tonni aastas (see sõltub kiirusest, millega kütusesäästlikud rehvid turule tuuakse) ja turul suureneb parema haardumisega rehvide kasutamine.

Allikas: Commission Press Release IP/09/1820/Bridgestone.ee